Ülevaade

Adenoid ehk ninaneelumandel ehk Luscha tonsill on ninaneelus asuv lümfoidkoeline moodustis. Üsasiseselt on adenoid identifitseeritav 4.–6. rasedusnädalal ning täielikult välja arenenud 7. raseduskuuks. Adenoid jätkab kasvu kuni 5.–6. eluaastani, sellest vanusest alates limiteerib hüpertroofiat apoptoos ehk rakusurm. Kuna adenoid asub ninaneelus, satub selle pinnale pidevalt sissehingatavaid patogeene. Adenoidi moodustavad lümfikoed, mis toodavad immunoglobuliine ja T-

Astma on sage krooniline haigus nii lastel kui täiskasvanutel. Maailmas on hinnanguliselt umbes 3 miljonit astmahaiget ja haigestumus sageneb. Eestis on astmat kahe aasta vanuses 2%-l ja koolieas 9%-l lastest ning täiskasvanueas 5–7%-l. Tegemist on hingamisteede kroonilise põletikuga, millega võivad kaasneda köha, bronhide silelihaste spasm, röga eritus. Häiritud on just väljahingamise faas, millega võib kaasneda

Suukuivus ehk kserostoomia on üsna levinud probleem, mis mõjutab oluliselt nii suu tervist kui ka patsiendi üldist elukvaliteeti. Suukuivuse põhjustajatena võib tuua välja sülje koostise muutuse ning süljeproduktsiooni languse. Seoses ravimite üha laialdasema kasutamisega tuleks tekkepõhjuste otsimisel tõsiselt analüüsida ka kasutatavate ravimite kõrvaltoimeid. Suukuivust põhjustavaid ravimeid on nii laialt kasutatavate käsimüügiravimite hulgas kui ka pidevalt

Huule- ja/või suulaelõhe on üks sagedasemaid näo- ja lõualuude piirkonna kaasasündinud väärarenguid, esinemissagedusega 1/700 elussünni kohta, sõltuvalt geograafilistest ja etnilistest variatsioonidest. Poistel esineb sagedamini huule- ja suulaelõhet ning tüdrukutel enam isoleeritud suulaelõhet. Sagedamini esineb lõhe vasakul poolel. Huule- ja suulalelõhede kliinilisi klassifikatsioone on erinevaid, kuid üldiselt jaotatakse lõhed kaheks suureks haigusfenotüübiks: huule- ja/või suulalelõhe (CL/P)

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati hiljuti 2015. aasta statistika iseseisvate tervishoiuasutuste kohta ning eraldi ülevaade hambaraviteenust osutavatest asutustest ja nende teenustest. 2015. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 1378 iseseisvat tervishoiuasutust, sealhulgas 55 haiglat, 464 perearstiabiasutust, 462 hambaraviasutust, 279 eriarstiabiasutust ja 118 muud asutust. Eelmise, 2014. aastaga võrreldes on juurde tulnud 8 eriarstiabi- ja 5 õendusabiasutust,

2009. aastal said rootslased võimaluse valida, mil moel soovivad nad hambaravi eest tasuda – kas traditsioonilisel, tasu-iga teenuse-eest meetodil, või kolmeaastase, fikseeritud maksetega lepingu alusel, mis katab peamised hambaraviprotseduurid. Kas uus süsteem on end õigustanud, selgub hiljuti avaldatud uuringust. Friskstandvård (Dental Care for Health ehk DCH) tähendab patsiendile võimalust allkirjastada hambaravikliinikuga kolmeks aastaks leping, et

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Zika-viirushaigus 1. septembri 2016 seisuga levinud alates 2007. aastast 72-s maailma riigis, neist 69-s riigis alates 2015. aastast. Kesknärvisüsteemi kahjustusi ja mikrotsefaaliat on esinenud 20-s riigis. Sissetoodud haigusjuhte on esinenud kahekümnes Euroopa Liidu liikmesriigis ning Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Austraalias. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tunnistas Zika-viirushaiguse leviku maailmas rahvusvahelise tähtsusega rahva

Hüpertensioon on levinuim terviseprobleem üle kogu maailma, sellega on hädas üle miljardi patsiendi, aastaks 2025 ennustatakse selle arvu kahekordistumist. Samas on ainult pooltel hüpertooniaga patsientidel vererõhk kontrolli all. Hüpertooniatõbi ei ole ainult meditsiiniline, vaid ka sotsiaalmajanduslik probleem ning paljud teised haigused on seotud kõrgenenud vererõhuga. Hambaarstil on oluline roll aladiagnoositud ja alaravitud kõrgvererõhutõve avastamisel. Sageli

Kui võtta kümnepealises seltskonnas teemaks hambaarst, tunnistaks kolmveerand seltskonnast peatselt, et kardab hambaarstil käiku; üks oleks aga valmis tegema kõike, et ebameeldivat visiiti vältida – nii ütleb statistika. Uuringute järgi on ligi 75%-l inimestest hambaarstihirm ning 5–10% neist kannatab foobia all, mistõttu välditakse külastust iga hinna eest. Mis aitab arstil keeruliste patsientidega toime tulla? Kuus-seitse

Mis on ravimite kõrvaltoimed ja kui sageli need esinevad? Ravimite kõrvaltoimed (sealhulgas koostoimed) on oluline kliiniline probleem. Arvatakse, et umbes 10–20% haiglaravil olevatest patsientidest ning umbes 7% ambulatoorselt ravitavatest patsientidest tekib mõni ravimi kõrvaltoime (Gomes et al. 2005). Kõrvaltoimed suurendavad haiglasse sattumise riski ning põhjustavad umbes 6,5% kõigist hospitaliseerimistest (Pirmohammed et al. 2004). Kuna elanikkond

Me kujundame enda psüühilist elu ja suhteid kolme põhilise vajaduse alusel: ma olen olemas, olen armastusväärne ja hea. Lapsena tajume ja uurime ümbritsevat maailma läbi perekonna prisma. Esimene kogemus suhtest ema ja isaga määrab meie usalduse maailma suhtes. Olulised objektid ehk pereliikmed poogivad meile külge sotsiaalseid oskusi ja käitumismustreid, sisestavad uskumusi ja reegleid, mis tihtipeale

Ioniseeriva kiirguse kasutamise põhjendamine, optimeerimine ja doosi piiramine on kolm põhiprintsiipi, mille järgimine on meditsiiniradioloogia protseduuride puhul hädavajalik. Hambaülesvõtte tegemine on meditsiiniradioloogia puhul tegu protseduuriga, mis on seotud meditsiinikiiritusega. Kiirgusseaduse § 50 alusel on tervishoiutöötaja kohustatud teostama meditsiiniradioloogia protseduure põhjendatult ja optimeeritult, teavitama patsienti ioniseeriva kiirgusega kaasnevatest ohtudest ja riskist ning selgitama tema käsutuses olevate dokumentide