Ülevaade

Vaimupuudega täisealistele inimestele pakutakse meditsiinilistel näidustustel üldanesteesias hambaravi ainult Tartus. Pea kuus aastat on käinud arutelu, et tuua teenus ka Tallinnasse. Probleem tõusis taas päevakorda aprilli alguses, kui Tallinna linnavolikogu liige Külli Urb saatis abilinnapea Merike Martinsonile kirja, milles rõhutas, et vaimupuudega inimese viimine Tartusse on kohati lausa võimatu, mistõttu on teenus Tallinnas hädavajalik. Vastu

Häälekabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas loodi 2008. aasta lõpus häälehäirete diagnostikaks. Diagnostika toimub fleksiibelse videolarüngostroboskoobiga, millega saab kõristruktuure täpsemini uurida, selgitamaks häälehäirete põhjusi. Videolarüngoskoopilisele (VLG) uuringule pöördutakse perearsti või eriarsti (sagedamini KNK-arsti, neuroloogi, pulmonoloogi, gastroenteroloogi) suunamisel. Põhikaebuseks on hääleprobleemid, mida pole ambulatoorsel vastuvõtul indirektse larüngoskoopiaga (joonis 1) diagnoosida õnnestunud. Viimast on keerulisem teostada elava kõrirefleksi või anatoomiliste

Skeleti-lihassüsteemi (luu- ja lihaskonna) vaevused, mis moodustavad kutsehaigustest ligi 45%, on Euroopa Liidus kõige levinum tööga seotud terviseprobleem. On näidatud, et mingil eluhetkel kannatab nende all kuni 90% inimestest. 2009. aastal oli Eestis pikaajaliste skeleti-lihassüsteemi vaevuste tõttu töövõime piiratud 59%-l 15–64-aastastest töötajatest. Ülekoormusest tingitud skeleti-lihassüsteemi vaevused ohustavad hambaarste ja hambaraviga seotud suuhügieniste ning assistente kui täppistöö tegijaid.

Tarkusehambad on kolmandad molaarid – asuvad kõige kaugemal hambakaares ja lõikuvad tavaliselt viimasena … kui nad üldse lõikuvad! Kas tarkusehambad peab eemaldama? Millal ja miks? Tarkusehammaste normaalseks lõikumiseks peab lõualuu tagumine osa – margo posterior ja ramus mandibulae piisavalt ja oluliselt kasvama, mahutamaks tarkusehambaid. Kui kasv selles lõualuu regioonis on ebapiisav, jäävad tarkusehambad peetunuks. Joonis 1.

Hambaarstid on oma praktikas palju kokku puutunud kuiva suu sündroomiga, kuid paljude kesknärvisüsteemi haiguste korral on kaebuseks hoopis liigne süljeeritus. Sialorröa on sagedane kaebus patsientidel, kes põevad selliseid neuroloogilisi haigusi nagu laste tserebraalparalüüs (Erasmus et al. 2010), amüotroofne lateraalskleroos (Møller et al. 2011) ja Parkinsoni tõbi (PT) (Friedman et al. 2001), mille puhul hüpersalivatsiooni võib

Tööga seotud terviseriskid võib jagada kaheks – ühed mõjutavad meie füüsilist tervist, teised vaimset. Vaimset tervist mõjutavad psühhosotsiaalsed ohutegurid, mille tervisemõju avaldub läbi stressireaktsiooni. Stressireaktsioon võib omakorda viia nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleemideni. Seda tõestavad mitmed Eestis tehtud uuringud. Sotsiaalministeeriumi 2006. aastal teostatud uuring näitas, et 53% töötajatest peab oma tööd väsitavaks. 2009.

Ortodontilise ravi lõpus, optimaalse tulemuse saavutamise järel, eemaldatakse ortodontilised raviaparaadid ning paigaldatakse tulemuse stabiliseerimiseks hoideaparaadid (reteinerid). Juhul kui hammaste uus asetus ei ole fikseeritud, on hammastel pärast ortodontilise ravi lõpetamist kalduvus liikuda tagasi oma esialgsesse positsiooni. See liikumine toimub periodontaalligamentide pinge, hammaste mitteideaalsete kontaktide ja normaalsete füsioloogiliste ealiste muutuste tõttu. Reteinerid aitavad säilitada ortodontilise raviga

  Huule-suulaelõhe on kaasasündinud arenguanomaalia. Maailmas sünnib iga 700–850 elussünni kohta üks huule-suulaelõhega laps. Riigiti võib sagedus olla erinev. Eestis sünnib ligikaudu 20 huule- ja/või suulaelõhega last aastas. Huule-suulaelõhe täpne tekkepõhjus ei ole sageli teada, kuna tegemist võib olla multifaktoriaalse etioloogiaga. Olenevalt sellest, millises Eesti piirkonnas huule-suulaelõhega laps sünnib, suunatakse ta edasi kas SA Tartu

Ei ole saladus, et alalõualiigesega arvestamine hambumuse korrigeerimisel tekitab arstide seas vastakaid arvamusi. Vastava alaga tegelevad erinevad koolkonnad ning nende vahel pole kindlaid kokkuleppeid terminoloogia, uurimismeetodite ega ravi osas. Põhilised probleemid, mis üles kerkivad, sisaldavad endas küsimusi hambumuse tõstmise kohta – näiteks et luua ruumi kulunud hammastele ja/või parandada esteetikat (kui palju saab ja võib

Autoga sõites kuulan enamasti Vikerrraadiot. Ükskord rääkis keegi mees väga sütitavalt hammaste tervisest ja kriitilisel toonil õunamahlast. Minu abikaasa, kelle lapsepõlvekodu aias on loendamatu hulk õunapuid ja kelle õunamahlavarude kõrval Andrus Ansipi 120 liitrit kahvatub, ei talunud seda juttu ja pani raadio kinni. Sügisel saabus meilile teade, et Tallinna Perearstide Seltsi korralistele seminaridele tuleb esinema

Antibiootikumide määramine kuulub hambaarstide igapäevapraktikasse. Üldjuhul on kasutusel kitsas valik antibiootikume. Paraku on kõigil antibiootikumidel mitmeid koos- ja kõrvaltoimeid, millega tuleb arvestada. Kindlasti on oluline enne antibiootikumravi määramist selgitada välja infektsiooni alge, täpsustada ravikuuri kestvus, eristada empiirilist ja etioloogilist ravi, arvestada võimalike ravimallergiatega, kõrvaltoimetega ning teiste ravimitega raviskeemis. Eriti kõrge risk kõrval- ja koostoimete tekkeks

        Arvestuslikult on maailmas üle 400 miljoni inimese, kellel on allergiline ninapõletik ehk riniit, kuid tihti on see diagnoosimata ja ravimata. USA-s on allergilist riniiti täiskasvanueas 10-30%-l elanikkonnast ja kuni 40%-l lastest. Eestis on allergilist riniiti eelkoolieas 5%-l, koolieas 10-15%-l ja täiskasvanutel umbes 10%-l. Allergilise riniidi sünonüümina kasutatakse allergilise nohu terminit ja