Teemad

Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Tervishoiusüsteemil on eesti rahvuse säilimisel väga oluline roll, kuid arstidel on seos ka preambulis märgitud keelega. Põhiseaduse § 28 lõige 1 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele – tervise kaitse on inimese põhiõigus ning riigi kohus on tagada

Hambaarst Meedi Lehtla on paljukardetud piirkonnas, Ida-Virumaal, töötanud üle 40 aasta. Vaatamata levinud eelarvamustele usub Lehtla: inimene on hea, rahvus inimsuhetes rolli ei mängi ning paremat kohta kui Kohtla-Järve ei oskaks ta töötamiseks ning elamiseks ettegi kujutada. „Mind kasvatati nii: eestlane või venelane, sellel pole mingit vahet,“ räägib Kohtla-Järvel üles kasvanud Meedi Lehtla. Tema naabrilasteks

Eesti Hambaarstide Liidu asutamisest möödub tänavu 95 aastat. Ei taha siinkohal teha ülevaadet ajaloost, mille kohta saate lugeda ajakirja eelmistest numbritest, vaid mõtiskleksin seoses juubeliga mõnedel olulistel teemadel. Hambaravivaldkond uueneb kiiresti, muutuvad ravitöös kasutatavad tehnikad, aparatuur, instrumentaarium ja hammaste taastamiseks kasutatavad materjalid. See kõik kohustab meid aktiivselt ennast täiendama nii kaua, kui me erialaselt aktiivsed

2009. aastal said rootslased võimaluse valida, mil moel soovivad nad hambaravi eest tasuda – kas traditsioonilisel, tasu-iga teenuse-eest meetodil, või kolmeaastase, fikseeritud maksetega lepingu alusel, mis katab peamised hambaraviprotseduurid. Kas uus süsteem on end õigustanud, selgub hiljuti avaldatud uuringust. Friskstandvård (Dental Care for Health ehk DCH) tähendab patsiendile võimalust allkirjastada hambaravikliinikuga kolmeks aastaks leping, et

Taaskord saame alustada rõõmsa sõnumiga hambatehnika õppetoolist. Nimelt on meie personaliga osalise koormusega liitunud dr Juri Beljakov, kelle vastutusalaks on teooriaõppe juhtimine ja selle läbiviimine. Hambatehnika õppetoolil on väga hea meel, sest jällegi on astutud samm lähemale hambaarsti ja hambatehniku vahelise kommunikatsiooni tugevdamisele, töö sisuliste erinevuste mõtestamise ja õpetamise kaudu. Dr Juri Beljakov on külalisõppejõuna

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Zika-viirushaigus 1. septembri 2016 seisuga levinud alates 2007. aastast 72-s maailma riigis, neist 69-s riigis alates 2015. aastast. Kesknärvisüsteemi kahjustusi ja mikrotsefaaliat on esinenud 20-s riigis. Sissetoodud haigusjuhte on esinenud kahekümnes Euroopa Liidu liikmesriigis ning Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Austraalias. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tunnistas Zika-viirushaiguse leviku maailmas rahvusvahelise tähtsusega rahva

Hüpertensioon on levinuim terviseprobleem üle kogu maailma, sellega on hädas üle miljardi patsiendi, aastaks 2025 ennustatakse selle arvu kahekordistumist. Samas on ainult pooltel hüpertooniaga patsientidel vererõhk kontrolli all. Hüpertooniatõbi ei ole ainult meditsiiniline, vaid ka sotsiaalmajanduslik probleem ning paljud teised haigused on seotud kõrgenenud vererõhuga. Hambaarstil on oluline roll aladiagnoositud ja alaravitud kõrgvererõhutõve avastamisel. Sageli

Kui võtta kümnepealises seltskonnas teemaks hambaarst, tunnistaks kolmveerand seltskonnast peatselt, et kardab hambaarstil käiku; üks oleks aga valmis tegema kõike, et ebameeldivat visiiti vältida – nii ütleb statistika. Uuringute järgi on ligi 75%-l inimestest hambaarstihirm ning 5–10% neist kannatab foobia all, mistõttu välditakse külastust iga hinna eest. Mis aitab arstil keeruliste patsientidega toime tulla? Kuus-seitse

Mis on ravimite kõrvaltoimed ja kui sageli need esinevad? Ravimite kõrvaltoimed (sealhulgas koostoimed) on oluline kliiniline probleem. Arvatakse, et umbes 10–20% haiglaravil olevatest patsientidest ning umbes 7% ambulatoorselt ravitavatest patsientidest tekib mõni ravimi kõrvaltoime (Gomes et al. 2005). Kõrvaltoimed suurendavad haiglasse sattumise riski ning põhjustavad umbes 6,5% kõigist hospitaliseerimistest (Pirmohammed et al. 2004). Kuna elanikkond

Erinevad ametid esitavad inimeste füüsilistele võimetele erinevaid nõudmisi. Ei saa võrrelda IT-spetsialisti ja ooperilauljat või kontoriametnikku ja kirurgi. Kui üks kaotab kõlava hääle, ei sega see tema töötegemist üldse, teine aga jääb kohe ka ametist ilma. Kui üks kaotab sõrme, siis põhjustab see valu ja ebamugavust, aga teine ei saa enam perele leiba teenida. Kindlasti

Siiri-Mai Hansteini võib julgelt pidada Eesti näo- ja lõualuukirugia rajajaks. Teda on kutsutud Kiirabihaigla ja Mustamäe haigla raudvaraks ning nimetatud 2004. aastal regionaalhaigla grand old lady´ks. Aastakümneid kestnud karjääri ja pika elu jooksul on tal nii mõndagi, mida meenutada. Augustikuu viimane Eesti Ekspress tõi lugejateni loo Eliis Paasist, kes sündis 19 aastat tagasi haruldase Hanharti

„Kas teile meeldib koos isaga reisida?“ küsin ma Serge Dibart´i kahelt lapselt, kes koos temaga Tallinnasse, Eesti Hambaarstide Päevadele tulnud on. „Ikka, meil on koos lõbus,“ kõlab vastus justkui ühest suust. Prantsusmaal, Marseille’ linnas sündinud ja kasvanud, ent hilisema elu Ameerika Ühendriikides, Bostonis elanud Serge Dibart on üks nõutumaid parodontoloogia ja ortodontia spetsialiste terves maailmas.