Teemad

Autor: Kerttu-Kadi Vanab, TÜ ajakirjandustudeng 2011. aasta suvest on kõigil vähemalt neljanda kursuse läbinud arstitudengitel võimalus töötada abiarstina, nüüd soovib sotsiaalministeerium anda üliõpilasele ka ligipääsu tervise infosüsteemi. Valitsus on sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu heaks kiitnud ja praegu menetleb seda riigikogu. Hetkel näeb seadus ette, et abiarst saab olla vähemalt neljanda kursuse läbinud arstiõppe tudeng, kelle eest

“Kui olin umbes viiene, rääkis isa, et üks Siberist tagasi tulnud vana mees oli öelnud: ega kommunism enne ei tule, kui inimesel silmahambad ära kaovad.” See jäi nagu tempel mällu. Ega ma ju tollal ei teadnud, et minust hambaarst saab,” kirjeldab Salum üht oma elu esimestest mälestustest. Esimestest eluaastatest meenuvad talle õrnalt Kuuba kriis ja

Martin Laurik, Maarika Piirimees Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Hambatehnika õppetooli endised üliõpilased Meil on suurepärane võimalus anda oma kogemuste põhjal ülevaade sellest, kuidas õppijad tajuvad õppeprotsessi ja õpitut. Olles õppinud hambatehnoloogiat nüüdseks juba 3,5 aastat ning saanud oma teadmisi ja oskusi ka erialaselt rakendada, saame öelda, et hambatehniku töö ei ole rutiinne. Nii palju, kui on

Autor: Kiira Udu, TÜ ajakirjandustudeng Valitsuse kavandatav suhkruga magustatud jookide* maksustamine kütab kirgi ning tekitab vastakaid arvamusi. Riik soovib maksu kehtestamisega vähendada nende jookide tarbimist ning sellega parandada rahva tervist. Eesti Hambaarstide Liidu president dr Marek Vink suhtub kavandatavasse maksu kõhklevalt, kuid pole rahvatervise komisjoni liikmena sellele kategooriliselt vastu. „Maksu kehtestamine kätkeb endas alati ohtu,

Mis juhtub, kui EHL-i liige astub täna liidust välja? Kas tema kindlustuskaitse lõpeb selle aastaga? Kui arst otsustab EHL-ist välja astuda, siis kuulub hüvitamisele kahjunõue, mis esitatakse 30 päeva jooksul alates väljaastumisest. 30 päeva on antud eelkõige sel eesmärgil, et selle aja jooksul saab arst endale soovi korral osta tagasiulatuva kindlustuskaitse varasemate vigade kindlustamiseks. Alljärgnevalt

Vallatu nagu Joosep Toots, heasüdamlik nagu Agu Sihvka, tahtejõuline otsekui d´Artagnan – nii nagu armastatud raamatukangelased, on ka Pärnu hambaarst Kalmer Lepik liikunud heatujuliselt läbi elu, jättes maha suuri kordaminekuid ja sooje mälestusi. „Mul on siiani eredalt meeles enda esimene käik hambaarsti juurde,“ räägib Kalmer. „Ma ei tea täpselt, kui vana ma olin – ilmselt

Kolleeg saatis patsiendi minu juurde HanzaDent Hambaravisse. Patsiendile oli umbes poolteist aastat tagasi tehtud 12–22 tsirkoonist kroonid lagunenud esihammaste taastamiseks. D 12 hamba krooniosa murdus ära umbes kaks kuud tagasi.  Arst eemaldas D 12 hambajuure ning kinnitas krooniosa ajutiselt komposiidiga kõrvalhammaste külge. Kaks kuud pärast eemaldamist, kui patsient pöördus implanteerimiseks minu juurde, sai tehtud 3D-röntgen,

Mõni aeg tagasi meedias kõlapinda leidnud küsimus arstide vastutusest ravivea korral on käivitanud debati meditsiinisektori kohustuslikust kindlustusest. Euroopa Liidu patsiendi õiguste direktiivi kohaselt peaks iga liikmesriik tagama, et tema territooriumil toimib ravi puhul kutsealase vastutuse kindlustamise süsteem või muu sarnane meede, mis tagab patsientidele kahjude hüvitamise. Kuigi direktiiv on kehtinud juba mitu aastat, ei ole

Raviveal võivad juriidilises mõttes olla erinevad tagajärjed. Ühelt poolt soovib riik oma elanikele pakkuda kindlust, et kui keegi nende tervist kahjustab, siis tuleb tekitatud kahju ka hüvitada. See on tsiviilvastutus ehk kahju hüvitamine. Teiselt poolt ei oleks ju ühiskond eriti turvaline, kui ainuke õiguskaitsevahend oleks nõuda tervisekahjustuse tekitajalt kahju hüvitamist. Riik soovib preventiivselt tervisekahjustamist ära

Kuressaare Hambapolikliiniku kauaaegne juhataja Noimi Paiste on läbi ja lõhki saarlane. Meri, pikad jalutuskäigud ning kalapüük suvel kuuluvad tema meelistegevuste hulka. Ka kõige karmimate tuulte kiuste on ta suutnud säilitada elurõõmu ja sooja südame – ta on sama visa, vastupidav ja tugev nagu kadakapuud tema kodukoha mullas. „Te ei kujuta ette, mismoodi see hambaravi minu

Arstide tööga ja meditsiiniteenuse osutamisega laiemalt on seotud mitmed inimõigused. Osa neist on patsientide õigused, mis meditsiiniteenust pakkuva personali jaoks väljenduvad kohustustena. Lisaks meditsiiniteenuste kättesaadavusele kui spetsiifilisele inimõigusele on vaja järgida ka keelelisi inimõigusi. Meditsiiniteenuste eestikeelsus on tagatud keeleseaduse §-ga 8 (1) Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele. Eesti riik on kehtestanud inimõigusena

Ei ole saladus, et alalõualiigesega arvestamine hambumuse korrigeerimisel tekitab arstide seas vastakaid arvamusi. Vastava alaga tegelevad erinevad koolkonnad ning nende vahel pole kindlaid kokkuleppeid terminoloogia, uurimismeetodite ega ravi osas. Põhilised probleemid, mis üles kerkivad, sisaldavad endas küsimusi hambumuse tõstmise kohta – näiteks et luua ruumi kulunud hammastele ja/või parandada esteetikat (kui palju saab ja võib