Juhtkiri

Aasta 2020 pole veel lõppenud, kuid võib öelda, et see on olnud üks väga eriline aasta.

Sõna “strateegia” tuleneb kreekakeelsest sõnast strategos, mis tähendab väejuhti. Strateegilise planeerimise käigus paneme paika, mida me tahame saavutada, kelle jaoks me seda teeme, mis vahenditega ning kuidas me seda mõõdame.

Arstide tööga ja meditsiiniteenuse osutamisega laiemalt on seotud mitmed inimõigused. Osa neist on patsientide õigused, mis meditsiiniteenust pakkuva personali jaoks väljenduvad kohustustena. Lisaks meditsiiniteenuste kättesaadavusele kui spetsiifilisele inimõigusele on vaja järgida ka keelelisi inimõigusi. Meditsiiniteenuste eestikeelsus on tagatud keeleseaduse §-ga 8 (1) Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele. Eesti riik on kehtestanud inimõigusena

Eesti Hambaarstide Liidu asutamisest möödub tänavu 95 aastat. Ei taha siinkohal teha ülevaadet ajaloost, mille kohta saate lugeda ajakirja eelmistest numbritest, vaid mõtiskleksin seoses juubeliga mõnedel olulistel teemadel. Hambaravivaldkond uueneb kiiresti, muutuvad ravitöös kasutatavad tehnikad, aparatuur, instrumentaarium ja hammaste taastamiseks kasutatavad materjalid. See kõik kohustab meid aktiivselt ennast täiendama nii kaua, kui me erialaselt aktiivsed

Eesti Haigekassa lähiaastate prioriteediks on laste hambaravi, mis on ka haigekassa poolt rahastatavatest hambaraviteenustest suurim. 2016. aastal kuulub laste hambaravi sihtrühma üle 236 000 lapse vanuses 3–19 aastat, kellest käesoleva aasta esimesel poolel on hambaarsti külastanud vaid 44,1%. Peamised põhjused, miks hambaarsti juurde ei jõuta, on vähene teadlikkus hambaarsti külastamise vajadusest ning teenuse kasutamise ebamugavus,

Eesti Hambaarstide Päevad toimuvad tänavu juba kahekümnendat korda. Palju õnne meile kõigile! Ühe korraldajana olen juba ette kindel, et see Baltimaade uhkeim erialase messiga kombineeritud hambaarstiteaduskonverents õnnestub juubeliüritusele vääriliselt. Ka mittetulundusühing Eesti Hambaarstide Liit on jõudnud soliidsesse ikka. Seoses sellega palun kõigil kalendrisse märkida, et 25. novembril tähistame EHL 95 aasta täitumist loengukavaga Hiltoni konverentsikeskuses,

Kevad on saabunud ja meie ootused lähenevale suvele on kõrged. Praegu on kõigil kiire aeg, hulk tööd tahab tegemist, enne kui oleme valmis kosutavaks suvepuhkuseks. Kes Eestis, kes kaugemal. Meie pisikesest ja armsast Eestist vaadates tundub maailmas toimuv pisut hirmuäratav ja vaatamata siseriiklikele vaidlustele, on kodus ikka kuidagi turvalisem kui Euroopa pealinnades. See, mis toimub

Suhtekliima on üks neid nähtusi, mida me tunnetame, kuid mille kohta väga palju uurimispõhist teadmist pole. Kui me mõtleme suhetele mingis seltskonnas või kollektiivis, siis me tajume nende emotsionaalset iseloomu – suhtekliimat. Vahel me nimetame seda õhustikuks, atmosfääriks, meeleoluks või mõnel muul viisil. Mida vanemaks ma saan, seda enam süveneb minus veendumus, et me oleme

Asjad peavad asuma oma kohal! Mooniseeme hammaste vahel teeb valu ja vaeva. Sokid söögilaual, isegi kui nad on pestud, võtavad isu ära. Aluspüksid on sahtlis puhtad ja siivsad, aga saavad uue tähenduse siis, kui need leitakse vedelemas diivanil või klaveril. Mullast saab mustus, kui see satub võõrastetoa vaibale, mitte ei püsi lillepeenras. Ideed räpasusest ja

Väike Jaan niheles toas ja ootas nääre. Näärideks tuuakse kuusk, sinna on veel paar päeva aega. Vanaema istus Dzintarsi raadiokasti rohelise tulesilma juures ja püüdis kannatlikult kahisevast eetrist Ameerika Hääle jõulujutluse katkeid. Toa ainuke aken avanes vastu naabermaja kivist tulemüüri ja sealt ei paistnud suurt midagi. Raadio peal seisis veeklaas vanaema hammastega. Läbi vee kumas

Kes töötab kätega, on tööline. Kes töötab käte ja peaga, on käsitööline. Kes töötab käte, pea ja südamega, on kunstnik. Louis Nizer   Kui inimene avab suu, võib oodata kõike. Võib vallanduda laul või palve, aga ka needus või ähvardus. Suukoopas on suikvel karjed ja sosinad, hääle loendamatud registrid, sõnade müriaad. Üks aga on ühine