tooth

Artiklid

Ajakirja "Hambaarst" uusimad artiklid

Isikuandmetest ja andmekaitsest

Isikuandmetega puutume igapäevaselt kokku nii tööl kui ka väljaspool tööaega. Tööülesannete täitmise käigus tekkiv kokkupuude isikuandmetega ehk teisisõnu isikuandmete töötlemine on reguleeritud vastava seadusandlusega. Eesti riigis on selleks isikuandmete kaitse seadus, mis paneb paika üldreeglid ja nõuded isikuandmete töötlemisele. Töötlemise all peetakse silmas isikuandmete küsimist, kogumist, hoiustamist, edastamist, hävitamist ja muid isikuandmetega tehtavaid toiminguid. Lisaks
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Istumishaigusest

Mida rohkem me istume, seda kehvemaks läheb tervis ning teadlaste üllatuseks ei vähenda rohke treenimine istumise kahjulikkust. Uuringud on kinnitanud, et sportlikud inimesed, kes istuvad palju tunde päevas, surevad varem kui inimesed, kes ei treeni, kuid istuvad vähem. Pikalt istumine on nagu suitsetamine, mis on kahjulik sõltumata treenituse astmest. American College of Sports Medicine’i 2013.
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Vabariikliku Kutseliste Hambatehnikute Seltsi rahulolu-uuringu kokkuvõte

  Vabariiklik Kutseliste Hambatehnikute Selts korraldas ajavahemikus 15.10.–31.10.15 hambaarstide seas rahulolu-uuringu, mille sihtgrupiks olid hambalaboritega koostööd tegevad hambaarstid. Küsitlusmeetodina kasutati online-küsimustikku, uuringus osales 63 vastajat, kellest 3 ei sobinud üldkogumisse. Küsitlus saadeti Eesti Hambaarstide Liidu (EHL) kaudu organisatsiooni liikmetele. Lisaks valiti 49 Eesti erinevates maakondades töötavat hambaraviasutust ja saadeti küsitlus asutuste e-mailile. Soov oli teada
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Hambaraviasutused ja -spetsialistid statistikas

  Jätkuks möödunud aasta viimases Hambaarsti numbris ilmunud artiklile hambaravistatistikast, annan seekord ülevaate hambaraviasutuste ja neis töötavate spetsialistidega seotud andmetest, mida Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika andmebaasis1 avaldatakse: hambaraviasutuste arv ja majandusnäitajad ning töötajate arv, nende keskmine vanus ja töötasu. Asutused ja ravivõimalused Hambaraviteenust pakkuvate asutuste arv avaldatakse TAI andmebaasis aasta lõpu seisuga. Värskeimad andmed
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Kord peab olema!

Asjad peavad asuma oma kohal! Mooniseeme hammaste vahel teeb valu ja vaeva. Sokid söögilaual, isegi kui nad on pestud, võtavad isu ära. Aluspüksid on sahtlis puhtad ja siivsad, aga saavad uue tähenduse siis, kui need leitakse vedelemas diivanil või klaveril. Mullast saab mustus, kui see satub võõrastetoa vaibale, mitte ei püsi lillepeenras. Ideed räpasusest ja
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Kaie Leps: heade abilistega on lust tööd teha

Kui meie seekordse persooniloo peategelane ülikoolis käis ning keegi kusagil mõne vimkaga hakkama sai, ütlesid kõik tembu autori kohta: kohe kindlasti oli see Lepsi-Kai. Ütlus, et ühed inimesed võivad olla juba 18-aastaselt vanad, teised aga ka veel 90-aastasena noored, vastab tõele. Ilmselt ei ole palju neid, kes meenutaks oma nooruspõlvetempe ka vanavanavanaemana rahuloleva naeruga: Kaie
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Hambatehniku õppekava arengu sõlmküsimusi

Jätkame tähelepanekuid hambatehniku õppekava kohta, millest keeleoskuse tähenduses oli juttu Hambaarstis nr 6 ja mis lähtuvad kõrgkooli eneseanalüüsist. Hambatehnoloogiast rääkides küsime: kas see on meditsiin, tehnoloogia või tervishoid? Täna on õigem öelda, et see on tehnoloogia arendamine ja rakendamine meditsiinis, soodustamaks inimeste tervist ja tagamaks heaolu. Digitaalne revolutsioon mõjutab kogu hambaravi valdkonda, eriti aga selle
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Temporomandibulaarliigese valude diferentsiaaldiagnostika ja ravi võimalused

Temporomandibulaarliigese e alalõualiigese vaevused häirivad paljude patsientide igapäevaelu ja neil on rohkesti tekkepõhjusi. Millise iseloomu ja päritoluga valud esinevad TMLi puhul, kuidas neid ära tunda ja milliseid ravivõtteid kasutada.   Temporomandibulaarliigese (TML) e alalõualiigese piirkonna vaevuste tekkepõhjused on mitmetahulised, hõlmates meditsiini eri valdkondi. Vaevuste esinemissagedus selles regioonis moodustab 38% kuni 50% (Rutkiewicz jt.2006; Jagur jt.
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Mida peaks teadma hambaraviärevusest?

  Miks pole hambaraviärevuse esinemissagedus vähenenud, kuigi on arenenud nii hambaravi tehnika, vahendid, võimalused kui suhe arsti-patsiendi vahel? Hambaraviärevuse fenomen, see kui inimene kogeb ja väljendab hambaraviga seoses erinevaid ärevuse sümptome, on olemuslikult sarnane kõigis riikides, kus seda nähtust on uuritud. Esimesed statistilised andmed pärinevad 40–50 aasta tagusest ajast ning laias laastus on ärevuse esinemissagedus
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Süsteemsed haigused ja suu tervis

II osa Suu ja selles esinevad tingimused on soodsaks elu- ja kasvulavaks paljudele mikroobidele ja bakteritele, seda nii hulga kui ka liigirikkuse poolest. Nendevahelisest tasakaalust sõltub meie suu-ja hammaste tervis samuti võivad need mõjutada inimese üldtervist, teatud haiguste teket ja juba esinevate üldhaiguste kulgu. Diabeet Uuringud on näidanud, et diabeedi puhul on tõenäosus röntgenoloogiliseks alveolaarluu
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Ägeda hingamisteede obstruktsiooniga patsient hambaarsti kabinetis

Pulmonoloogi vaade I osa   Kuigi hambaravi ei ole tüüpiliselt seotud erakorraliste situatsioonidega, võib ka hambaravi kabinetis tekkida patsientidel erinevaid tervisehäireid. Sagedamini juhtub seda muidugi kroonilisi haigusi põdevate inimestega. Nii võib hambaarstil tekkida vajadus ära tunda ägedaid seisundeid, mis võivad olla seotud isheemilise südamehaiguse, südame rütmihäirete, ajukatastroofide, krambisündroomi, hüpo- ning hüperglükeemia, aga ka allergilise reaktsiooni
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Isiku identifitseerimine hammaste järgi

Isiku tuvastamine on igasuguse juhtumi uurimises üks esmaseid ja olulisemaid ülesandeid. Identifitseerimine on tähtis nii üksikjuhtumite kui ka massiõnnetuste (Disaster Victim Identification, DVI) puhul. Uuritavad inimsäilmed võivad olla nii terved kui fragmenteerunud, värsked, lagunenud või skeletiseerunud. Tuvastamismeetodid jaotatakse primaarseteks (kohtuhambaarstlik analüüs, DNA uuring ja sõrmejälgede analüüs) ja sekundaarseteks (üldmeditsiiniline uuring, välised tunnused/visuaalne äratundmine, isilikud esemed
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele