Artiklid

Taavo Seedre rabab oma avameelsuse, mahlakate väljendite ja põhimõttekindlusega. Tema isiksusest õhkub enesekindlust ja sära, kübeke ka enesega rahulolu – põhjusega, sest tema töö Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku juhatajana, hambaarstina ning õppejõuna on olnud märkimisväärne ning innustanud nii kolleege kui ka üliõpilasi pidevale arengule. „Minu meelest on siin ilmas, laias laastus öeldes, kõige tähtsam lolluse vähendamine,“

Suhtekliima on üks neid nähtusi, mida me tunnetame, kuid mille kohta väga palju uurimispõhist teadmist pole. Kui me mõtleme suhetele mingis seltskonnas või kollektiivis, siis me tajume nende emotsionaalset iseloomu – suhtekliimat. Vahel me nimetame seda õhustikuks, atmosfääriks, meeleoluks või mõnel muul viisil. Mida vanemaks ma saan, seda enam süveneb minus veendumus, et me oleme

Obstruktiivne uneapnoe (OUA) on krooniline haigus, mille puhul esineb ülemiste hingamisteede osaline või täielik sulgus. Kuna sulgus esineb uneajal korduvalt, siis tekib kehas hapnikupuudus ning süsihappegaasi kuhjumine. Häirub normaalne unerütm ja väheneb sügava une osakaal. OUA öised ja päevased sümptomid on järgmised: norskamine, hingamispausid, higistamine, rahutu uni, voodimärgamine, unetus, impotentsus jne. Päevasel ajal esineb liigne

Hambahaigus. Sellega oli küll tõeliselt suur häda, aga peris vanast ei olnudki kellelgi hambad haiged. Kui juhtus, et mõnel hammas tegi valu, siis tsüsiti[1] hammast küüvitsa puu pilpaga, siis pudenes too haige hammas maha, et ei saanud teisi nakkata[2] ehk lasti hammas maha kaksata, maal olid ka niisugused hambakaksajad, et teinekord kaksati hammas kõige igemetükiga

Paljud inimesed kardavad külastada hambaarsti, kuna arvavad, et hambaravi on valus. Juba pikemat aega see enam tänu lokaalanesteesia oskuste paranemisele reeglina valus ei ole. Mis toimub aga pärast, siis kui lokaalanesteesia toime möödub? Muidugi on siis valus, juhul kui valu ei ole õigeaegselt ja õigesti ravitud. Alustada tuleb valutundlikkusest, mis on inimestel väga erinev. Samamoodi

30. märtsil toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppetoolis üliõpilaste õppetööst lähtuv ja hambatehnikutele sobivaid teemasid käsitlev rahvusvaheline hambatehnika päev. Nagu tavaliselt, tutvustatakse mitmete uuringute tulemusi ning teemad peaksid pakkuma erialast huvi kõigile töötavaile tehnikuile. Järgnevalt anname käsitletavatest teemadest lühiülevaate. Biomaterjalide uuringud Oma nõusoleku esineda on andnud hambatehnik Pasi Alander Turu Ülikoolist, kelle ettekanne käsitleb proteeside

Märts on Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Suurbritannias naiste ajaloo kuu ning 8. märtsil tähistame ülemaailmset naistepäeva. Seetõttu on ajaloorubriigis sobilik heita pilk esimeste naishambaarstide tegevusse. Tänapäeval ei ole naissoost hambaarstid enam midagi eriskummalist, ent veel enne möödunud sajandi keskpaika oli olukord sootuks teine. Esimesed üksikud tõendid naishambaarstidest pärinevad ajaloolaste hinnangul 16. sajandist. Nimelt said aastal

Inimeste teadlikkus hammaste tervisest on paranenud ning seega on ka nõudlus hambaravi järele aasta-aastalt suurenenud. Sama kehtib ka ortodontilise ravi osas. Vanemad toovad oma lapsed üha varem esmasele konsultatsioonile, põhjendades seda asjaoluga, et laps, kes veel kasvab ja areneb, ei peaks oma hammaste ja hambumuse raviga täiskasvanueas nii palju vaeva nägema nagu nad ise või

Kipitavad, kraapivad, punetavad ning vesised silmad on sageli esineva kuiva silma sündroomi sümptomid. Probleem esineb ligikaudu 20% inimestel, haigust esineb rohkem naistel ja vanuse kasvades selle sagedus suureneb.   Kuiva silma korral tekib häire pisaranäärmetest, silmapinnast (konjunktiiv ehk limaskest, kornea ehk sarvkest, Meibomi ehk rasunäärmed), laugudest ja närvilõpmetest koosnevas süsteemis. Selle üksuse kõik osad on

Uues rubriigis võtame luubi alla hambaravi ajaloo. Meie esimeseks teemaks on tänapäevase hambaravi kujunemine 17. ja 18. sajandil, mil toimusid suured arengud kõigis teaduse, tehnika ning meditsiini valdkondades. Nüüdisaegse hambaravi algus jääb aastate 1650–1800 vahele. Aastal 1728 avaldas prantslane Pierre Fauchard, keda tihti nimetatakse „moodsa hambaravi isaks“, oma teose Le Chirurgien Dentiste (Kirurgist hambaarst). Raamat

Pulmonoloogi vaade II osa ÄGEDAT BRONHOSPASMI on tavaliselt lihtne ära tunda tüüpilise vilistava hingamise järgi. Esmast seisundit obstruktsiooni kahtluse tekkel peaks kiirelt hindama nii: Kas see on astma? Kas patsiendil on varem olnud raske astma riskitegureid? Kui raske on hetkel seisundi ägenemine? Osa patsiente siiski ei esita tüüpilisi kaebusi ka vaatamata raskele bronhospasmile. Patsient tajub

Hääl on looduse kingitus, mida on võimalik arendada, aga mille nn tuunimiskatsed à la tahan olla ilusam, parem, tublim – nii nagu keegi teine, mitte mina ise – lõpevad fiaskoga. Meie teadus pole veel leiutanud ei häälebotoksit ega kõvatäidist. Tegelikult on elu suurimaid julgusi olla just see, kes oled ja sama kuldreegel kehtib ka häälekasutuse